Esmapilgul, usun, arvavavad kõik, et Unustatud Töökoda on järjekordne mahajäetud ja pankrotti läinud tehas, mis asub kusagil agulis. Samas aga, kui sügavalt järele mõelda, leiab igaüks Unustatud Töökojale oma tähenduse. Richard Brautigan kirjutas raamatus "Arbuusisuhkrus": "Keegi ei tea, kui vana on Unustatud Töökoda, mis ulatub siit meie juurest kaugustesse, kus me pole käinud ega tahagi minna. See kõrgus meie kohal unustatud asjade kuhjadena, mis kasvasid taamal mägedes ja ulatusid vähemalt miljoni miili kaugusele." Minu jaoks meenutab selline kirjeldus eelkõige kuhjuvaid prügimägesid, mis on täis nii kasutuid kui ka täiesti kasutuskõlblikke esemeid. 21. sajandil on just prügimägede kuhjumine kogu maailmas suur probleem. Inimesed viskavad väga kergekäeliselt ära asju, mida võiks kasutada, kui mitte meie, siis vähemalt puudust kannatavad elanikud, kes ei saa endale paljugi lubada
pastöriseerimise vahepeal. Munakujulised tomatid lõigatakse kuivatamiseks pikuti lõhki, lõikepinnale raputatakse veidi meresoola ning laotakse nelinurksetele raamidele kuivama. Juba paari päeva pärast on raamidel mahlaste tomatite asemel kuivad piklikud nahkjad tomatipoolikud, mis oma pere jaoks õliga astjasse pannakse või linnainimesi silmas pidades turule müügiks viiakse, kus nad lettidel kõrgete punaste kuhjadena ostjaid ligi meelitavad. Ja veel üks huvitav fakt: Sitsiilia külades tehakse ka tomatipastat looduse jõul, nimelt vedela tomatipüree dehüdreerimisel kuumas päikesepaistes, mis ka sellele tootele ainulaadsed omadused annab. Ülalkirjeldatud viisil toimuvad tomatitalgud kodumajapidamistes, peale selle on muidugi olemas ka võimas konservitööstus, mis tomateid niihästi ise kasvatab kui talupoegade käest ülejääkidena kokku
Sandur, liivatasandik tekib liustiku sulamisel suurte kindlate voolukanalite puudumisel. Liiv settib ühtlase kihina liustikukeelest eespool olevale pinnale. Võib tekkida ka nn glatsifluviaalne delta. Mõhnad kuppelmõhn, lavamõhn, oosmõhn. Kui kiirel sulamisel laguneb liustiku servas jää suurteks jääplokkideks, hakkavad need väga aeglaselt sulama, ning nende vahedesse tekivad järved, kuhu kuhjub kogu settematerjal, mis jää lõplikul sulamisel jääb kuhjadena maha. Viirsavi tekib liustike sulamisvete settena aastaaegade vaheldumisel. Suvel sulab liustik kiiremini, ja vesi selle ees on pidevas liikumises, ning settib vaid liiv. Talvel liiva juurde ei kandu, ning seisvas vees hakkab settima savi. Jääajad. Päikesesüsteemi orbiit galaktikas (150Ma) Maa orbiidid ekstsentrilisuse muutuse tsüklid (100ka) Pöörlemistelje kaldenurk 21,5'-24,5' (40ka) Pretsessioon pöörlemistelje tiirlemine (16ka)
annaabi.ee 
