Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasutada suuremat osa baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus. Buldoosereid võib kasut väga paljudeks pinnaste, ehitud- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest ning tuleb täita väga täpselt ettenähtud tehnoloogilisi võtteid üksikute
ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas. Eestis on kaks põlevkivi leiukohta – Tapa maardla, mis ei ole kasutusel, ja Eesti maardla. Põlevkivi utmisel tekkivad jäägid (poolkoks) pole kasutust leidnud ning on ligi 100m kõrgustesse kuhilatesse kuhjatud. Poolkoks uhutakse sademeveega laiali, mis viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele
Utmisjäägid (poolkoks) langevad generaatori alumisse ossa, kust toimub nende pidev väljutamine ja jahutamine enne transportimist ladustamiskohale. Poolkoks sisaldab kuni 10...14 % põlevainet, sh 1...2 % õli ja ta kütteväärtus on 700...1000 ckal/kg. Iga generaatoris töödeldava põlevkivi tonni kohta tekitatakse jäätmete kujul 600 t kuiva poolkoksi. Poolkoks pole praktilist kasutamist leidnud ja on ladestatud üle 100 m kõrgustesse kuhilatesse. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides (ordoviitsium ja ordoviitsium-kambrium) ja jõgede vee reostamine (Purtse, Kohtla jt).
annaabi.ee 
