Vangstuses on teada ka 30-40 aastaseid kühmnokki. Eluviis. Kühmnokk-luik on territoriaalne lind -- olles territooriumi ära valinud, ajab ta konkurendid sealt minema. Ähvardavas poosis isaluigel on tiivad seljal kaardus ja kael kõverdatud tahapoole. Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud
Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata. Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Koprad tunnevad end kõige paremini vees, seetõttu loovad nad paisude abil üleujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pääseda. Üksiti kaitseb üleujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepääse röövlite ja talvepakase eest (Järva, 2011). 8. KOBRASTE LEVIK 10 Kobras on Eestis levinud kõikjal. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Laialt levinud Euraasia metsa- ja metsastepivööndis. Eestis lasti viimane kobras 1841. a. Reaklimatiseeriti uuesti 1957. a. ja levis ka ise Pihkva poolt. Kobras levis varem kogu Euraasia metsavööndis aga hävitati inimeste poolt suure osa. Huvi
harrastavad. Esimestele varestele jätnud Taevataat veel inimeste keele; nad kõnelnud sama keelt mis inimesedki. Kord läinud vares harakaga seltsis enesele teistpoolt kosima. Mõrsja küsinud, kas peiu teda jõuab toita. Peiu näidanud viljakuhilaid, neid kõiki omaks nimetades. Sügisel viidud üks kuhilas teise järele nurmelt. Seda nähes noorik karjuma: Jaak, Jaak, vili viiakse! Karjumist kuuldes kisendanud teisedki varesed: Jaak, Jaak! Kuhilate viimist nähes kurvastunud varesed nii, et kõneanni kaotanud ja üksnes vaaguvad. Ainult Jaak, Jaak! oskavad nad veel hüüda. Ei ole kaitsealune liik. 3. Roherähn ehk meltsas (Picus viridis L.) 50 Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas. Roherähn on
annaabi.ee 
