ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile (vahtpolüstürool, kõvad min. villad). *Soojustuse esimene rida paigaldatakse spetsiaalsele soklisiinile (kinnitatakse seinale tüüblite abil), mille abil saavutatakse sirge toetuspind ja ka soojustuse tugevdatud alaserv. *Soojustusmaterjal liimitakse seina liimisegu abil. Liim kantakse ühtlase paksu ribana plaadi servale ning keskele pannakse lisaks kaks kuhilat. *Sirgete seinte puhul võib segu peale kanda segukammiga. *Punktliimimise meetod. Vähemalt 60% isolatsiooniplaadi pinnast peab olema aluspinnale liimmördiga kinnitatud. *Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad. *Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui
Koprad ei pelga inimasulate lähedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseäranis suurt meelehärmi. Tänapäeval pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi väikses metsaojas või kuivenduskraavis. Tegelikult on inimene ise oma järjest hoogsama majandustegevusega seda konflikti soosinud. Kuivenduskraavid ning süvendatud ja sirgeks kaevatud jõed on kobrastele ideaalne ehitusplats, kuhu ilma suurema vaevata pais ning kuhil rajada. Sageli pole kuhilat vajagi, sest pesaurgu on hea uuristada inimese kuhjatud kõrgesse kaldavalli. Toitu ja rahulikku elu jätkub säärastes paikades tavaliselt kauaks. Koprakahjustusi võib laias laastus jagada kolmeks: üleujutused, näritud puud ja õõnestatud kaldapealsed. Kui kaks esimest on silmaga näha, siis viimast tajume sinna sisse kukkudes. Mida teha, kui kobras on end inimvaldustesse sisse seadnud ning heinamaa või metsaaluse üle ujutanud? Põhimõtteliselt on kaks võimalust: kas
annaabi.ee 
