SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD TÄHTSUS SÖÖVAD KAITSEVAD KASVATAVAD PALJUNEDA KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad. · Maa- aluseid ehitavad aga raudsikud. · Enamus pesi asuvadki maa- all, sest seal hoiavad nad oma mune. · Suures pesas võib olla 100 000 sipelgat. PALJUNEMINE · Paljunemiseks lendab emane pesast välja ja otsib isast. · Peale paaritumist isane hukkub. · Peale paaritumist kaotab emane tiivad. LISAD · · Raudsikud- Rändsipelgas- ·
- 4-5 alusseelikut või püksid Mehed: - siluett naiselik - taljesse töödeldud frakk, pikk-kuub, tweed, garrik - olulised olid krae ja kätised Bidermeierstiil - heledad püksid tume ülerõivas - jalutuskepp Jalanõud: N: baletti kingad, madalad kingad paelte ja tuttidega M: terava ninaga kingad, saapad Soengud ja peakated: N: moodustasid stiilse terviku, dekoratiivsed ja fantaasiarikkad, suured kuhilad M: lühikesed ja lokkitud juuksed, bakenbarrid ja vüntsid, silinder 1840. a RÕIVASTUS 19. SAJ. II POOLEL 1840-1870 teine rokokoo Naised: 1840. a - sale vöökoht - korsett, krinoliin - pihaosa lõppes eest terava kolmnurgaga - kuplikujuline seelik - valged kraed ja kätised - sügav dekoltee Mehed: Teine rokoko
Alates 1820.a. jälle korsett (tööstuslik tootmine 1832.a, 1828. a. leiutati saapasilm), eest nööbitav (nööritav), kandsid naised kõikidest ühiskonna kihtidest. Ka korsetid kaunistatud satside, pitside ja lipsukestega. Soengud dekoratiivsed ja fantaasiarikkad. Juuksed kammiti tagant pealaele, seati seal keerulistesse sõlmedesse ja kinnitati nikerdatud luust kammidega, külgedel lokitud juustest suured kuhilad. Soenguid kaunistati kunst- või elavate lilledega, paeltega, lintidega, sulgedega, lipsukestega, pärlitega, diadeemidega jne. Soeng ja peakate moodustasid stiilse terviku, küljekiharad paistsid kübara või tanu alt. Ajastu lõpupoole soengud lihtsamad: kuklajuustest tehti tagasihoidlik sõlm, külgedel jäid rippuvad lokikesed või punuti küljejuustest patsid, mis keerati nn rippuvateks "kotlettideks".
Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Koala elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti Emu suur lennuvõimetu lind Sebra tüüpiline savannide loom Lõvi elab peamiselt Aafrikas Hüään pikkade jalgadega hundisuurune kiskja Aafrika elevant nüüdisaja suurim maismaaloom Must ninasarvik elab Aafrikas, ei ole tegelikult must. Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena INIMTEGEVUS
annaabi.ee 
