merevee destilleerimine, mis on kallis. 2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II
Pärilikud haigused Lahendus Osoonikihti kahjustavate ainete vältimine. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikuväetiste õigeaegne kasutus. Pakilisemad keskkonnaprobleemid Eestis Põhjused Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Praegu saadakse põlevkivi põletamisest õle 95% Eestist toodetavast elektrienergiast. Tagajärjed Lahtise kaevanduse tulemusena on umbes 10 000 ha maad kaetud aheraine kuhikutega, maa- aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20 000 ha. Põlevkivi põletamisega kaasnevad tuhamäed. Lahendus Piirata põlevkivi kaevandust ja sellel põhinevat elektritootmist. Tuuleenergia kasutuselevõtt. Hoida kokku taastumatut loodusvara. Liikide hävimine ja looduskaitse Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle ühtegi esindajat pole kohatud 50 a jooksul. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid
annaabi.ee 
