Millal täpselt prillid leiutati, kipub jääma ajaloo hämarusse. Välja ilmusid need 13. sajandi lõpul Itaalias. Mõni väidab, et Marco Polo olevat näinud prille 1275. aastal Hiinas. Varajastel prillidel olid kumerad läätsed, seega oli neist kasu kaugelenägelikkuse vastu. Lühinägelikkust korrigeerivad nõgusad läätsed ilmusid välja vähemalt poolteist sajandit hiljem, nende leiutajaks nimetatakse Saksa filosoofi ja teadlast kardinal Nikolaus von Kuesi. Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a
veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav Porta Nigra. Trieri ja Koblenzi vahel moodustab jõgi suure kaare ning voolab mööda viinamägesid, kus kunagi toodeti mõningaid maailma kõige kallimaid veine. Kõrgendikel asuvad maalilised Bernkastel-Kuesi ja Cochemi külakesed, aga ka uskumatult romantiline Burg Eltzi loss, mille järsud müürid tõusevad puulatvade kohale. Lossis on säilinud originaalmööbel. 23 Kokkuvõte Eelnevaid teadmisi Saksamaa kohta oli mul juba üsna palju, kuid siiski otsustasin ma natuke rohkem selle maa kohta teadmisi saada. Kindlasti sain ma palju uut teada turismi valdkonnast. Nüüd tean, milliseid kohti külastada, kui Saksamaale satun
annaabi.ee 
