aeglustub kasv veelgi, eriti emastel, sest palju energiat kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks. Vähi kehamõõtmed suurenevad lühikese 7 10 päevalise perioodi vältel, mil vana koorik on pehmenenud või uus koorik on veel elastne[1, 2]. 6.4 Sigimine ja areng Jõevähk peab pulmi sügisel. Isased jõevähid saavad suguküpseks kolmandal, emased neljandal eluaastal. Suguküpsed isased osalevad sigimises igal aastal, emased aga jätavad osa aastaid vahele. Seda, kas vähk on kudemisvalmis, saab vaadata suve lõpul: isastel paistavad siis seljakilbi ja laka vahel valged keerdunud seemnejuhad, mis on spermat täis; kudemisvalmis emase tunneb umbes kuu enne paaritumist ära risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest laka alapoolel. Näärmete eritise abil kinnituvad munad ema sabajalgade külge. Vähid paarituvad sügisel septembris-oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla kümne kraadi. Pulmaaeg kestab jõevähil kokku umbes kolm nädalat. Sperma kinnitub suure
Emased saavad suguküpseks keskmiselt aasta hiljem - umbes 7-8 cm pikkustena. Külmemas Põhja-Soomes ja tihedasti asustatud veekogudes saabub suguküpsus 1-2 aastat hiljem. Eestis on kasv ja küpsemine arvatavasti veidi kiirem kui Soomes. Kõik suguküpsed emased ei paljune igal aastal. Suguküpsust ja kudemisvalmidust saab väliselt kindlaks teha suve lõpul. Isastel on siis seljakilbi ja laka vahel näha õhukeste kestaosade all valgeid keerdunud seemnejuhasid, mis on täis spermat. Kudemisvalmis emaseid võib ära tunda umbes kuu enne paaritumist laka alapoolel risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest, mille eritise abil kinnituvad munad emavähi sabajalgade külge. Paaritumine ja kudemine Jõevähid hakkavad paarituma kui temperatuur langeb alla 10 kraadi ja signaalvähid juba umbes 12 kraadi juures. Paaritumisperiood kestab jõevähil kokku umbes 3 nädalat. Kui kaua kulub paaritumisest marja heitmiseni, oleneb paaritumisajast ja temperatuurist.
annaabi.ee 
