Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad
Perakin Ipoh 2.260.576 21.006 Perlis Kangar 215.000 810 Pulau Pinang George Town 1.503.000 1.046 Sabah Kota Kinabalu 3.387.880 76.115 Selangor Shah Alam 5.000.000 7.956 Sarawak Kuching 2.500.000 124.450 Kuala Terengganu 1.150.286 12.955 Terengganu Malaisia geograafia Malaisia on asustatuse poolest maailmas 43. riik ja riigi kogupindala poolest 66. kohal . Malaisia populatsioon on umbes 28.5 miljonit ja pindala on üle 320,000 km2 , see on võrreldav Saudi-Araabia ja Venezuelaga .
Saarel elab ka ligi 150 liiki konnasid, kelle suurus algab mõne sentimeetrisest väiksest võssakonnast ja lõppeb jalgpallisuuruse hiigel-jõekonnaga[1]. Kailimantan saarel avastatakese pidevalt uusi liike. Aastatel 1994 2004 kirjeldati sellelt saarelt vähemalt 361 uut liiki[3]. 3.4. Inimasustus 2009 aasta seisuga elab Kailimantan saarel 18 590 000 inimest. Enamus neist elab rannikuäärsetes linnades, millest suurimad on Kuching, Malaisias (632 505), Banjarmasin, Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis- farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19
annaabi.ee 
