jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki, samas piirjooni hägustades, nii et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi. Need pildid on rohkem abstraktsemad. Mõned futuristid saavutasid liikumise tunde vaid erksate värvide ja kompositsiooni abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve. Kuulsamad esindajad: · Giacomo Balla ,,koer keti otsas" ,,tänava valgus" · Carlo Carra (keskmine pilt) · Umberto Boccioni (paremal nurgas pilt) · Gino Severini (vasakul 1)
Tema loomingut on hakatud nimetama sünteetiliseks kubismiks. ,,Pudel ja klaas". Kombineerib kunstnik pildile vormid ja värvid ja siis toob sisse motiivi, mis on tav.natüürmort. ,,Arlekiin kitarriga". Isel. Suured geom.pinnad, selgemad kontuurid, eredamad ja puhtamad värvid. 1911. aastal toimus I suurem kubistide ühisnäitus. Seal oli hästi palju kubiste, sai eristada vanasid ja noori kubiste, kelle looming oli omavajel täiesti erinevad. Üks noortest: ROBERT DELAUNAY: Üks noortest kubistidest. Hakkab kasutama eredaid, puhtaid spektrivärve. ,,Difficult". Värviprobleemide lahendamiseks püüdis ta läheneda teaduslikult, kuidas efektsemalt värve esile tuua ja näidata. ,,Aken linnas". ,,Marsi väljak punane torn". Parimaid maaliseeriaid on Eiffeli torn. Maaliseeria on möeldud kogu tehnilise tsivilisatsiooni ülistamisks. Seerias on sees ekspressiivsust, joonte murdumine, tugevad kontuurid. Sellega saavutab dünaamika. ,,Suur paneel". FERNAND LEGER: ,,Aktid metsas"
Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti. Futuristid tahtsid edasi anda suurlinna närvilist elurütmi, kirevaid, rahutuid muljeid. Esemed lammutati osadeks ja pandi taas kokku, tekkisid geomeetrilistest pindadest kompositsioonid. Futuristid püüdsid väljendada liikumist. Seda rõhutasid nt lehvikutaolised äärejooned. Helide levikut kujutati nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve. Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni,Gino Severini. KUBISM Kubis m on Prantsus maal tekkinud kunstivool, mille k õrgaeg oli umbes 19071914. Kubis mi m õ ju püsis siiski kaue m, 20. Saj teise pooleni. Kubis mi ole mus: k õike kujutati ge o m e etriliste vor mide kaudu. Kubis mi aluseks sai C ézanne`i kuulus lause, et looduses p õhinevad kõik vor mid keral, koonusel ja silindril. Kubistid v õtsid ese m e justnagu osadeks ja panid
annaabi.ee 
