20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati
see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud regionaalpoliitika ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral oleks saanud lisaks kuberneridele ametisse panna ka kindralkuberneri, kel oleks kuberneridest tunduvalt enam võimu). Sama aasta sügisel sai Tõnissonist Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta septembris pakkus ta välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma ning moodustama vabade rahvaste föderatsiooni koos Rootsi, Norra, Soome, Läti ja Leeduga. Seda ei peeta veel otseseks taotluseks Eesti iseseisvumisele, kuid oli tugev samm sinnapoole. Föderatsiooni-ideed jäid Tõnissonile
annaabi.ee 
