riigipöördeid ja presidente. Esimene, otse rahva poolt valitud president oli Fernando Collor de Mello. 1.3. Poliitika Riik on püüelnud demokraatia poole 1986. aastast alates, enne seda valitses sõjaväeline diktatuur. Onupojapoliitika on siiani üldlevinud. Osariigid on ehitatud üles nagu föderaalvalitsus- kolme valitsusvõimuga. 1998. aasta põhiseaduses sätestatud osariikidele ja omavalitsustele kohustuslike tulude eraldamise tõttu on Brasiilia kuberneridel ja linnapeadel 1989. aastast alates olnud suur võimutäius. Kongressi iseloomustab suur arv poliitilisi parteisid, kokku peaaegu 20. Näiteks: Rahvuslik Ülesehituspartei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Brasiilia Demokraatliku Liikumise Partei. 1.4. Pühad ja tähtpäevad Brasiilia peab mitmeid pühasid. Näiteks: 1. jaanuar- Uusaasta 6.jaanuar- Kolme Kuninga Päev 21.aprill-Tiradentede Päev 1.mai-Mai Päev 7. september- Iseseisvuspäev 21. oktoober Nossa Senhora Aparecida 2
valitsusnõuniku kätte. Ametlikult eksisteerisid Eesti- ja Liivimaa hertsogkonnad. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal rüütelkonnad. Rüütelkondade oma valitsuslik võim põimus tihedalt provintsivõimuga. Aadel tegi valitsemisotsuseid Maapäeval (Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister (kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid), prokuröri kohuseid täitis Tallinnas fiskaalkomissar, Liivimaal olid keisri fiskaalid. Eraldi olid
annaabi.ee 
