b) võimu üleminek Jeltsinilt Putinile; Järjest halvenev tervis sundis Jeltsinit endale järeltulijat otsima, 1999. aastal määras ta peaministriks Putini. Ta oli veendunud, et Putin saab riigi juhtimisega hakkama ning 2000. aastal valiti Putin suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. c) muutused Venemaal Putini võimuperioodil. Presidendi ametiaja pikenemine, presidendil õigus määrata kubernere. Igasuguste piirangud: Kodanikeorganisatsioonid põlu all, sõnavabadus praktiliselt puudub, riik kontrollib meediat, Välismaised väljaanded keelatud. Korruptsiooni süvenemine, demokraatia vähenemine, kasvanud riigi välispoliitiline tegevus (Ukraina, Süüria), suhte halvenemine teiste riikidega, kasvanud rünnakud seksuaalvähemuste vastu. 14. 1991. aasta sündmused Eestis. a) suund iseseisvusele; 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist
korrale kutsuda Ülemkohus. Ladina-Ameerika presidentaalset mudelit iseloomustab järgmine: 1.president domineerib parlamendi üle ja parlamendil pole isegi sellist valitsuse moodustamise kontrolli võimalust nagu USAs. Siin moodustab president valitsuse täielikult iseenda äranägemisel. 2.presidendil on nn. interventsiooniõigus föderatsiooni subjektide pädevusse, nt. võib ta tagandada osariikide kubernere. 3.sagedased sõjaväelised riigipöörded, millest tuleneb sõjaväelaste domineeriv roll täitevvõimu teostamisel ja autoritaarsete poliitiliste reþiimide küllalt sagedane esinemine. Aasia ja Aafrika mudelit võib iseloomustada järgmiselt: 1.poliitiline reziim on autoritaarne või isegi totalitaarne. 2.president on küllalt sageli ainsa lubatud partei liider. 3.riigivõim on koondunud äärmiselt kitsa isikute ringi kätte, Aafrikas on see võim sageli koondunud
annaabi.ee 
