Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid linnad tunduvalt kiiremini kasvama. Manufaktuuride rajamine tööstuse ja põllumajanduse areng. Räpina paberiveski, Põltsamaa klaasitööstus, Narva köie- ja purjemanufaktuurid, Tallinna (Kopli) tellisetööstus, Tartu (Raadi) tellisetööstus. Uute manufaktuuride juurde hakkas tekkima uus asutusstiil töölisasulad. Linnad kasvasid ümberkaudsete linnade arvelt. Kuidas linnade kasvu ohjata? Kubermanguvalitsuste juurde loodi maamõõtja ja arhitekti ametikoht. Ehitustöid teostasid inseneride komandod said oma väljaõppe, ehitusmeistrid, kes toodi sisse. Ehituamisdistsipliini reguleeriti rohkete ettekirjutustega, mille täitmist kontrollis politseiamet. Riiklikud ettekirjutused: Võru ja Paldiski planeerimine 18 saj teisest poolest korrapärane ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja tüüpehitiste järgi
Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal. Venemaa keisrinna Katariina II 5. juuni 1783 ukaasiga moodustati Tallinna kubermangu
takistusi ei tehtud. Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist. Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata
annaabi.ee 
