1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3
Näiteks 1892. a uue linnaseaduse teksti leidmine III seeriast, kuhu ta ajaliselt kuulub, on võimalik köite lõpus oleva kronoloogilise ja alfabeetilise märksõnade registri abil, mis näitab, et nimetatud seadus asub XII köites nr. 8708 all. Igas seerias (I, II, III) algab seadusandlike aktide kronoloogiline sissekanne järjekorranumbriga 1 ja jätkub jooksva numeratsiooniga, kusjuures järjekorranumbrid on aluseks aktide leidmisel vastavates köidetes. Näiteks 1775. a kubermanguvalitsemise seaduse (asehalduskord Venemaal) leidmiseks, mis ajaliselt kuulub I seeriasse, tuleb alfabeetilisest registrist vastava märksõna alt leida järjekorranumber, antud juhul 14395, ja selle all leiame vastavas köites seaduse täieliku teksti koos daatumi ja pealkirjaga. Alfabeetiliste registrite kasutamine eeldab muidugi head venekeelsete õigusajalooliste ja juriidiliste terminite tundmist. Isevalitsusliku korra kindlustamiseks Venemaal välja antud Vene seaduste täielik kogu on