Merkel- 1769-1850- Rääkis, et pärisorjus takistab riigi arengut, uuenduste vastuvõtmist. Petri- Eesti uusaeg 20 märts Eelmine loeng 1804 aasta talurahvaseadused. Kokkuvõtteks olid need seadused talurahvakaitseks ja need muutused kohendasid varasemat süsteemi kuid ei muutnud seda. Olid kohendavad. Nende kahe seadusega tekkis rivaliteet kahe kubermangu vahel. Liivimaa ja eestimaa vahel. Keskvõim soovid seda et talurahva seadused oleks kubermanguti võrdsed. 1804 a seadus nägi maamõõtmist ja hindamist. Talurahvas ei olnud rahul. Liivimaal oli väljaastumisi vähe, sellele vaatamata paigutati küladesse sõdureid, sest kardeti, et talurahvas hakkab rahutusi tegema. Eestimaa kubermangus toimus ülestõus kose-uuemõisa sõjad. 1805. TALURAHVA SEADUSTE II JÄRK. 1816 eestimaa 1817 kuramaa 1819 liivimaa. Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest.
Rajati gaasi-, elektri- ja telefonivõrke ning veevärke. Maa omavalitsus: Rüütelkondade maaomavalitsuse korraldus pärines 13. sajandist. Kõrgeim võimuorgan oli maapäev, millest võtsid osa kõik meessoost täiskasvanud immatrikuleeritud aadlikud. See toimus kolme aasta tagant, seal valiti rüütelkondade juhid, ametiisikud, määrati kohalikud maksud, võeti vastu omavalitsuse eelarve, arutati kiriku- ja kooliolude korraldust ning suhteid riigivõimuga. Kohtuvõim: Kohtukorraldus kubermanguti oli erinev. Igale seisusele olid loodud oma kohtud. Kohtuasja arutati tavaliselt selles kohtus, mille alla kaebealune kuulus. Eestimaal jäi 1889. aastani kõrgeimaks kohtuks ülem-maakohus, järelevalvet teostas kubermanguprokurör ja appeleerida sai Senatisse. Ülem-maakohus koosnes 12 maanõunikust, täitis nii tsiviil- kui kriminaalkohtu funktsioone peamiselt aadlike suhtes. Liivimaa kõrgeim kohtuasutus oli õuekohus, mis asus Riias. Järelevalvet teostas kubermanguprokurör
annaabi.ee 
