välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse. Rüütelkonnal ei olnud enam koolide vastu mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718
sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Asehalduskorra algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu.
1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium, 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium, 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium.emaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 17751795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele[1]. Asehalduskorra eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise detsenraliseerimine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga (enne seda kehtis Balti erikord)[1]. Asehalduskord kehtis Balti kubermangudes aastatel 17831787[1] Asehalduskondi valitsesid asehaldurid ehk kindralkubernerid. Uue haldusjaotuse kohaselt moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda, muudeti ka seniste maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonnalinnad
annaabi.ee 
