pärisorjuseta poleks talupojad saanud sellele loota, et mõisnik neid toidab jne "vallutatuil ei tohi olla suuremaid õigusi vallutajaist" 1782 kaotatakse tollipiir et vähendada eesti ja venemaa erisusi et ei saaks eesti oma postisiooni kindlustada 1783 mõisal pärusemandiks + pearahamaks ordumeister andnud armukirja valitseja ei saa lääni tagasi minna ametikult fikseeritud kinnitus BS aadlikud said sellega kindlust juurde Asehalduskord 1783-1796 kubermangureformi laiendatakse 1783 läänemere provintsidesse mujal kehtis varasemalt aadlike positsiooni kärbitakse eesti asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine
Nimelt seisis ta usu-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse eest. Liska veel juba nimetatud positiivsed ümberkorraldused haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", rajasid teed linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandil (ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal