Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse
paadis talletas Bligh ise hoolikalt oma päevikus, mis avaldati pärast tema tagasijõudmist Inglismaale 1790. aastal. Ehkki hiljem avaldati selle mässu kohta mitu versiooni, millest mõned kujutasid Blighi metslase ja kaabakana, põhjustas Blighi enda versioon Londonis sensatsiooni. Sõjakohus mõistis ta õigeks, teda edutati ning ta saadeti teisele ekspeditsioonile Tahitilt leivapuid tooma. Pärast tormilist karjääri Briti mereväes ja hiljem Austraalia kuber- nerina, suri William Bligh oma maamajas Londoni lähistel 1817. aastal. Mina sain sellest raamatust teada, et igast olukorrast võib pääseda ja soovitan seda raamatut teistel lugeda, sest see on väga põnev raamat.
aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts. Kogu eesti minek rootsi võimu alla: seitse linnuselääni, valitsesid foogtid, maksude ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis : Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa
de m okraatlikke vaateid. ,, Kui Anija m eh ed Tallinnas käisid" Kirjeldab e estlaste sa maaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts. Suurte pingutuste hinnaga saab ta tisleriselliks, on saksa seltskonnas kohane mas ja haljale oksale jõud mas. Te ma saatusesse toob p öörde järgnev ajalooline episood. Anipa talupojad, kes on tulnud kuber manguvalitsust õigest ja kaitset otsi ma, pekstakse kuberneri käsul vaeseo maks. Se e sünnib vene turul. Talum e este seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa. Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noor mehe m õrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kätte maksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liiku mine, mida juhtis endine j õukas talunik ja
annaabi.ee 
