Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Veenisüsteemis eristatakse pindmist ja süvaveenisüsteemi. Pindmise veenisüsteemi moodustavad lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid, mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene
tema seinakihtide ja lümfovaskulaarsete struktuuridega, naistel on kubemekanal võrdlemisi kitsas ja sisaldab ainult lig. teres uteri. Mittetüsistunud kubemesong on kõige sagedamini asümptomaatiline, kuid võib tekitada raskustunnet ja ebamugavust, mõõdukat valu, mis võib olla seotud füüsilise tegevusega, kõhukinnisust, gaaside peetumist. Mittereponeeritava songa puhul esineb pitsumise ja strangulatsioonioht. Kubemesong asub kubemeligamendist üleval! Song reeglina suureneb püstiasendis. Diagnostika: Kliiniline diagnoos. Objektiivsel uurimisel: vaatlus (väljavõlvumus? kas kehapooled sümmeetrilised?), songa uurimine (üleval või allpool kubemeligamenti? reponeeritavus?), palpatsioon läbi skrootumi patsiendi köhatamisel, et avastada songa, mis ei välju täielikult kubemekanali välimisest avausest. Vajadusel ultraheli, MRT, KT.
annaabi.ee 
