1411 loovutas ordu Žemaitija Leedule ja Melno lepinguga loobus pretensioonidest. 1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra. Orduvastased toetusid Kalmarile, kuigi sealt sõjalist abi ei tulnud. Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära Euroopasse. 1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast. 1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna. Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas. 1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks.
lõplikult. Liivimaa jaoks hakkab saama olulisemaks suhete korraldamine Venemaaga, tekib olukord, kus SO Preisimaa harujaoks on oluline koostöö üks kõik kellega, algab koostöö Venemaaga. Leedu ja Liivimaa vahelise koostöö korraldamine oli üsna komplitseeritud, püsivalt hakkas see toimuma 16. sajandil. 1418. sai ametisse Ambundii, siis tema keeldus SO astuma. Keeruline oli SO jaoks ka Saare-Lääne piiskopkonna enda kontrolli all hoimine, piiskopiks sai Kuband, kes oli samuti SO vastane mees. Pärast Johannes Ambundii surma jätkas ordu vastast võitlust Schrpenberg. Lubas loobuda ordu rõivastest. 1428. otsustasid Liivima piiskopid hankida ürikuid paavstilt, mida saaks kasutada SO vastu, nende saatkond püüti aga SO foogti poolt kinni. Ordu vastastel õnnestus see tegu väga hästi ära kasutada. Hiljem Aschenberg viidi üle Liivimaal üle Saksamaale, kus tunnistas, et toimis ülemate käsul. 1435 sõlmiti
annaabi.ee 
