Kui selline korduvus saab katkestatud, siis tootlikkus langeb uuesti mitteõppimiskõver. Teooria rõhutab korduvuse olulisest. 4) tegurid, mis on seotud ületunnitööga mitmevahetuselise tööga, kus puht inimlikult tootlikkus langeb 5) seotud tööjõu ja juhtimisega mitmesuguste motivatsiooni stimuleerimisest kasutamine, töö turvalisuse küsimus Tööjõupanuse hinnakomponent Üldpõhimõte hinnat. Ilma häikemaksuta Keskmine tunnipalk (KTP) ja keskm tunnipalga koef (KTPK) rakendamise meetod. Lk 33 (1. pool) Sellel meetodil ainult hinnaosa KTP ja KTPK alusel valemiga: KTP*KTPK. KTP kirjeldab palgakulusid kasut. tööjõu arvu kohta (kr/h) Firmast ja piirkonnast sõltuv KTPK selle tööjõupanusega, seonduvaga brigaadi koosseisust ja töökeerukusest tulenev paranduskoefitsient. Ta väljendab eh. brigaadi ja eh. platsi keskm tunnipalga suhet s.t. et pannakse paika kesk. tunnipalk. See võimaldab erinevate tööde juures diferentseerida. Eelarve:
Jaotusalajaamad on enamasti kinnised kiosk- ja komplektalajaamad või lahtist tüüpi mastalajaamad. Kinniseid alajaamu rajatakse linnadesse ja tiheda asustusega piirkondadesse. Kioskalajaamadeks on tellistest või muust materjalist statsionaarsed ehitised. Sellist tüüpi alajaamu tänapäeval enam ei ehitata. Levinumaks alajaama tüübiks on teisaldatavad metall- konstruktsiooniga komplektalajaamad (KTPN, KTPK, HEKA, HOLTAB). Muidugi võivad jaotusalajaamad asetseda ka suurte ehitiste siseruumides. Nüüdisaegsed komplektalajaamad sobivad küllaltki hästi keskkonda ja sisaldavad suhteliselt hooldusvabasid seadmeid. Komplektalajaamu on võimalik kiirelt paigaldada ja seadmete vahetus neis on lihtne. Joonisel 5.34 on firma Harju Elekter AS jaotusalajaam ning joonisel 5.35 näeb komplektalajaama HEKA lõiget. Joonis 5.34 Keskpingevõrgu jaotusalajaam