tasakaalustamisele v�i �lakeha v�hendamisele. �lakeha suurust saab v�hendada eelk�ige vertikaaljoonete kasutamisega. Hea oleks kasutada sellist l�ikelahendust, mis v�hendaks tugevat �lajoont. Seega v�iks kasutada �lajoonel ka minimaalselt detaile. Selleks tuleks ka r�ivaste �laosas v�ltida t�helepanu �ratavaid drapeeringuid, kirevaid tikandeid, �lasalle ja k�rgeid lopsakaid kaeluseid. Tugevat �lakeha varjavad veel h�sti ka kitsamatel seelikutel ja p�kstel kantavad lahtised jakid (tumedamad �hev�rvilised ja pikitriibulised). Kraed ja kaelala�iked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole. Oluline on ka v��joone k�rgus. Pihal�ikejoon v�iks asuda veidi madalamal ja k�rget v��joont tuleks v�ltida. Antud figuurit��bile sobib h�sti sirge moesiluett, see v�imaldab n�idata tugevat �lakeha v�iksemana ning toob esile kitsa puusa. Kuna kitsapuusalistel naistel on
..11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses.
valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. · Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad, söödavad, oranzid. 56. Kitsemurakas (Rubus nessensis) ja näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia) Rubus nessensis - Lääne- ja Kesk-Euroopa. Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. · Õied valged, viljad pruunpunased, valminult mustpruunid, mahlased, söödavad. Maitselt hapukasmagusad, pisud mõrkjad, kasutatakse mahla ja keediste valmistamiseks. Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus
annaabi.ee 
