1 Oraalne staadium Usaldus umbusu Sensomotoorne vastu staadium UNI JA HÜPNOOS Uni- psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik, on sellest ,,ära lõigatud". Une olulisemad funktsioonid: (1) aitab kaasa KSN- i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, (2) soodustab püsimälu jälgede kinnistumist, (3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis mina, kuid mida tegelikkuses pole piisavalt või üldse mitte kasutada. Mitchison ja Crick väidavad, et une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju tarviklikku infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, samuti taastatakse närvirakkude energiaressursse
Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid. Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega.
annaabi.ee 
