1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill). Kskmine aastane juurdekasv on suurim arenguriikides (ligikaudu 20%), arenenud riikides ca 5%. Kultuurtaimede geneetilise muundamise taotlusteks on: 1) Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) 2) Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes 3) Tõsta taluvust herbitsiidide suhtes 4) Tõsta vastupanuvõimet karmidele keskonnatingmuste suhtes (külma-, kuuma-, põuataluvust ms)
Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia. Luterlased moodustavad rahvastikust 87%, lisaks on Norras veel muslimi ja katoliku usku. Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste kskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Eurooa või maailmaga on see kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surm/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast on võimalik välja lugeda, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra kuulub kaasaegse rahvastiku tüübi hulka.
annaabi.ee 
