*Euripides tragdia "Orestes" 5.saj eKr. Homofoonia-hehlsus kitarr ja vokaal hel krgusastmel. Esimesed OLMPIA MNGUD 776 ekr Pankration -julm vistlusala,kus olid lubatud kik vtted, peale hammustamise ja kigistamise. KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad hmnid,hmnoodia,psailid(psalmoodia- palvete laulmine) Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse lbiviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks
rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tdruk kartis, et kik tuleb pevavalgele, et Aliide annab ta les, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Paale Zara kohalolekut samamoodi nagu ta oli varjanud Hansu selles samas konkus ja rkinud kommunistidele, et Hans on surnud. Teist korda, kui Paa Zarat otsima tuli, tappis Aliide Paa ja tema ksilase ning aitas tdrukul minema pseda. Romaan ksitles erinevaid aegu ja olukordi. Minu jaoks oli raamatu huvitavaim osa lugeda Aliide lugu, kuidas ta sai hakkama ajal, mil oli Vene vim ning milline oli inimeste olukord sel perioodil. Samal ajal oli Aliidel ka salajane armastus, kadedus oma e vastu, hirm kommunistide ees ja ohverdused enda heaolu prast. Oli huvitav jlgida Aliide eluteed, kuidas ta muutus teose kigus jrjest tugevamaks ja julmemaks, et rasketes olukordades hakkama saada. Oli ka Zara, kelle elutee oli
(Platoni jrgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on sgavalt isikuprane, intiimne, spontaanne ja suurel mral teadvustatud nhtus, ainult osalt allub see mistusele ja tahtele. 55. Aristoteles oli Platoni pilane. Ta li filosoofia ja teaduste terminoloogia. Kirjandusloo jaoks on esmathtis tema teos "Poeetika" kige varasem ksitlus kirjandusest. Esimene, silinud osa rgib tragdiast ja eeposest, teine kaotsi linud osa ksitles komdiat ja naeru. Aristoteles oli Aleksander Suure petaja. Vana mehena rajas Ateenasse kooli Lkeoni, sellest on tulnud sna ltseum. 56. Silmapaistvaim hellenistlik lemberomaan on Longose "Daphnis ja Chloe"
annaabi.ee 
