(rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) kuulub ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Väljaspool kaitsealasid luuakse kaitstavate liikide elupaikade kaitseks püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html] (16.03.08) Kaitstavad looduse üksikobjektid "Kaitstavate loodusobjektide seadus" sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand, karst (või nende rühm). "19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud
loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks. Näited: Viidumäe, Nigula- ja Endla looduskaitseala. 3. Maasikukaitseala e. looduspark- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid: See on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Selle ümber moodustub 50 meetri raadiuses piiranduvöönd, kui ei kehtestata väikemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti. Näited: Puu, allikas, rändrähn, juha jne. Natura 2000- Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eestis on esialgu 509 loodusala. Liikide kaitsekorraldus:
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus ...
kasvatuseesmärgil kasutamine. · Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse 35. Mis on püsielupaik ja hoiuala · Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. · Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. · Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. · Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. · Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt