saartel. 1.3.1. pohla kkt.- mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Lähtekivimiks peeneteralised liivad. Mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Heakasvulised männikud, teises rindes kuused. Põõsarinne puudub või on liigivaene (kadakas, vaarikas, pihlakas). Rohu-puhmarindes ülekaalus puhmad. Sambla-samblikurinne pidev. Levinud Lõuna-, Kagu-, ja Põhja-Eestis, samuti saartel. 4 kserofiilne- kuivalembene. 5 mesofüüdid- kõrgemad taimed, mis kasvavad humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. 6 gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. 7 leedemuld- okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti. 13
o Kaamel suudab omada veevaru. o Granivooria seemnetest toitumine. o Nt fennekile sobib nii loomne kui taimne toit (pmst see, et toitu pole lademetes, nii et peab leppima sellega, mis leiad) Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Peamiselt lähisekvatoriaalses vööndis tekkinud troopilise puisrohtla taimkattevöönd ja maastikutüüp. Savannile on iseloomulikud punamullad, kõrge kserofiilne rohurinne, astlalised põõsad ja harvad hajali paiknevad puud. Aafrika savannide loomastikus on rohkesti karjadena elavaid taimetoidulisi sõralisi ja kabjalisis ning suuri kiskjaid. Peamiselt ongi savannid levinud Aafrikas, kuid vähemal määral ka Lõuna-Ameerikas (kampod ja ljaanod) ning Austraalias · ~25 laiuskraadid. Sademeid 250-2000 mm/a. Ekvaatoril esineb kaks vihmaperioodi, kaugemal üks vihmaperiood.
annaabi.ee 
