2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete isendite vahel (ühemunakaksikute või loomade juures geneetiliselt puhta liini isendite vahel); 3) allogeenne transplantaat kude kantakse üle sama liigi geneetiliselt erinevale indiviidile. On kõige tuntum kliiniline transplantaat. Siin retsipiendi immuunsussüsteem tunneb transplantaadi ära kui võõra ja püüab seda ära tõugata; 4) ksenogeenne transplantaat kude kantakse üle teise liigi indiviidile. Selle transplantaadi korral on geneetiline erinevus kõige suurem ja toimub kiire äratõuke reaktsioon. Ksenogeensed transplantaadid, mis võivad olla elujõulised ja kanda üle inimesele, on näiteks sea nahk, veresooned või klapid. On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid
kasvajatel võimalus tekkida 20 a jooksul. Immuunvastus kudede siirdamisel Siirdamine-/transplantatsioon/transfusioon(kui pole tahke ülekanne – vereülekanne nt) — rakkude, kudede, organite (graft – ülekantav materjal, kõik eelenvad) ülekanne doonor - võetakse retsipient /host/ - antakse lokalisatsioon –ortotoopne /heterotoopne (sõrmest varavas) – sama või erinev koht autoloogne-sama organismi piires nahaülekanne süngeenne-geneetiliselt identne, allogeenne-sama liigi piires ksenogeenne-erinevate liikide vahel tüvirakud Vereülekanne kõige levinum. Järgmisena sarvkest, siirdamisedukus väga suur, soovitav jälgida kokkusobivust AB0 veregrupi osas. Sarvkestas pole veresooni ja lümfotsüüdid, ke ssaakks kontrollida kas on oma või võõrad rakud ei pääse ligi üldse. Neerud ka suht popid. Miks nahka ei saa kanda teisele üle? Nahas on väga palju dentriitrakke, hea verevarustus. Neeru või maksa veresooned on võimalik läbipesta – oma rakud välja lümfotsüüdid
annaabi.ee 
