Juuniorid (kogunesid 1963 sgisel) pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala. Optimistides alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Krvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. Rtmikute solistiks oli Juuniorites alustanud Tnis Mgi, trummarina Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku-
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
annaabi.ee 
