tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök 5 ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda 7,8 ja kolderuum 3 . Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev 6 , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud
aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda ja kolderuum. Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi
hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja Tirnys, mille seos Kreeta saarel itsenud minoilise kultuuriga ilmnes eeskätt tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini, kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim nn. Atreuse varakamber (1300.-1200.a.eKr
annaabi.ee 
