paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või ümarlõikega, kõige rohkem kasutatakse kolmnurkkeermeid.(90%) 7.Mis on kruvipaar? Kaks asja nimega polt ja mutter, mis kokku moodustavad kruvipaari, kasutatakse, et sise- ja väliskeere omavahel kokku sobitada.
rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 3) Sõrmega kerapaar kaks sõltumatut rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 4) Transaltsioonipaar Translatsioon piki telge. Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruvipaar rotatsioon ümber ühe telje, ja sellega seotud funktsionaalne translatsioon piki sama telge: y = f(y). Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 2. Joonestada kinemaatiline ahel ja mehhanism. Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määrtud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes
Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist püsivusmängud, (Isok, Kõrbe et al.,82). Tööesemed ei lahenda reeglina liikumise – toimimiseülesandeid, katseülesandeid, mnemoülesandeid, vaid on suunatud enam tehnoloogilisele leidlikusele/vilumisele ja on esemed argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91). Tajutavat sobivalt valides saaks tehiskeskonna
Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist püsivusmängud, (Isok, Kõrbe et al.,82). Tööesemed ei lahenda reeglina liikumise toimimiseülesandeid, katseülesandeid, mnemoülesandeid, vaid on suunatud enam tehnoloogilisele leidlikusele/vilumisele ja on esemed argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91). Tajutavat sobivalt valides saaks tehiskeskonna
Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID
annaabi.ee 
