kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks. Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks. Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus. Normaalkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pind on lõpmata ulatuslik nii telje kui moodustaja sihhis. Kuulub konoidide klassi. Rakendusena ruutkere. Ruutkeere s.o
75. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon. 5.3, a). Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks (joon. 5.3, b). 76. Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. Kruvijooni liigitatakse parema ja vasakukäelisteks. Kruvijoon on paremakäeline, kui telje sihis vaatlemisel punkti eemaldumine kruvijoont mööda toimub pöörlemisega päripäeva, vastasel korral aga vasakukäeline (joonised 5.3,a ja 5.3,b). Hariliku kruvijoone kõik võrdse pikkusega tükid on kongruentsed. Järelikult harilik kruvijoon võib libiseda mööda iseennast. 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)?
Et niisuguste topooraafiline kruvijoonekeeruks.Keeruotspunktidevahelist pindade mddramiseksantakse ette karkass, kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks.Nagu selgub jooniselt5.3,b, on nimetatakseneidpindukarkasspindadeks. keeru pikkus I lihtsaltavaldatavsammu ja raadiusekaudu. Pindu, mida saab esitada v6rranditeabil, Kruvijooni liigitatakse parema- ja vasaku- nimetatakseanaluutilistekspindadeks. N - kdelisteks.Kruvijoon on paremakieline,kui astme algebralise v6rrandiga mddratavat telje sihis vaatlemiselpunkti eemaldumine pinda nimetatakse n-idrku algebraliseks kruvijoont m66da toimub po6rlemisega pinnaks.Geomeetriliselton algebralisepinna pdripdeva,vastaselkorral aga vasakukieline jdirkvordneselle pinnatasandilisel6ikejoone 5.3,aja 5.3,b)
annaabi.ee 
