Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks. Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks. Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus. Normaalkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pind on lõpmata ulatuslik nii telje kui moodustaja sihhis. Kuulub konoidide klassi. Rakendusena ruutkere. Ruutkeere s.o. keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külgsirget on telje ristlõikajad.
Neljandat 83. Nimetage üldised teist järku pinnad. Ringjoon, ellips, hüperbool, parabool. Elliptiline silinder, Hüperboolne silinder, Paraboolne silinder, Elliptiline koonus, Ellipsoid, Ühekatteline hüperboloid, Kahekatteline hüperboloid, Elliptiline paraboloid, Hüperboolne paraboloid. 84. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 85. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind? Harilik kruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 86. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 87. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus?
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa
Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab juhtjoont . kui juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus. 57. Kuidas tekib silndroid (konoid)? Silndroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. Konoid on silindroid, mille üheks juhtjooneks on sirge. 58. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind? Normaalkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all, st tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. Kaldkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Temast saab läbi panna tasapinna alati nii, et ta lõikab seda mööda ringjoont. 60
ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga) 2. Konoidiks nim silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge 3. hüperboolne paraboloid- joonpind, mis tekib kahte kiivsirget lõikava sirgjoone liikumisel, kui liikuv sirge jääb paralleelseks juhtpinnaga; 4. kolme juhtjoonega joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab kolme antud juhtjoont. 1. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind? Normaalkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all, st tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. Kaldkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel,kui sirgjoon lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 2. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Temast saab läbi panna tasapinna alati nii, et ta lõikab seda mööda ringjoont. 3
ellips >> elliptiline koonus) 57. Kuidas tekib silindroid (konoid) ? Silindroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. (Konoid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont, kusjuures üks juhtjoon on sirge, ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. 58. Kuidas tekib normaalkruvipind (kaldkruvipind)? Normaalkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. (Kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.) 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 60. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni, kui sfääri keskpunkt asub pöördpinna teljel. 61. Mis tingimustel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet?
läbivate tasapindadega. Paralleel- liikumisel, kui ta lõikab kolme antud pöördpinna lõiked telje risttasapindadega. juhtjoont. 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist 58. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind? järku joone pöörlemisel ümber oma Normaalkruvipind- tekib sirgjoone sümmeetria telje. kruvijoonelisel liikumisel kui sirgjoon igas 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber Kaldkruvipind- tekib sirgjoone telje), pöördparaboloid (parabooli kruvijoonelisel liikumisel kui sirgjoon pöörlemisel ümber oma telje), kahekatteline lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja
ellipsoid elliptiline paraboloid ühekatteline hüperboloid elliptiline koonus hüperboolne paraboloid kahekatteline hüperboloid 112) Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind. 113) Kuidas tekivad harilik (normaal) ja kaldkruvipind? a) harilik kruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel b) kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel 114) Kuidas tekib tsükliline pind? Püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 115) Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Tuletada objektide piltlikke kujutisi, mille järgi saaks määrata ka objekti mõõtmeid 116) Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel rist- ja kaldaksonomeetria
Joonisel5.10 on antudk6igiuldisteteistjirku Tehnikason erilisetdhtsusegasirge moodus- pindade aksonomeetrilisedkujutised. Nagu tajaga kruvipinnad,millest olulisemadon selgub,kuulub suuremosa pindu tiheaegselt normaalkruvipind ia kaldkruvipind. mitmesse pindade klassi. Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja kruvijoonelisel liikumisel.Ta kuulub 0htlasi niitamisekskasutatudjdrgmistmdrgistust: joonpindadeklassi konoidideruhma, sest x on ilhtlasijoonpind, st tekibsirgjoone telgsirget ja kruvijoont voib vaadelda liikumisel; juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana O esinebka pO6rdpinnaline vorm. [oon. 5.11,a). Normaalkruvipinna rakenduse-
annaabi.ee 
