tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt.
joon. b). Voolavlaast tekib pehme terase vase, plii, tina ja mõnede plastide suure kiirusega töötlemisel. Sellel Iaastul on kas kruvijooneliselt (vt.joon. c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (vt.joon. d) kuju. Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu iga elementi, mistõttu laast on alati lühem kui pind, millelt ta on lõigatud. Seda nähtust nimetatakse laastu kahanemiseks ning seda iseloomustab kahanemistegur. Metalli lõikamiseks kulutatud mehaaniline energia muundub soojusenergiaks. Lõikepiirkonnas tekib lõikesoojus. Suure deformeerumise tõttu kuumeneb
59. Hammasülekanded. Üldiseloomustus. Hammasrataste arvutus paindele ja kontakttugevusele Levinuim ülekandeliik. Suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, konstantne ülekandesuhe ja võimalus kanda üle väga erinevat võimsust. Puudused: rataste valmistamine on keerukas ja suurel töökiirusel tekib müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede järgi: silindrilisteks, koonilisteks ja kruviratastega. Hammaste kuju võib olla sirge , kaldu, koonjas, kruvijooneline. Kujunduse järgi liigitatakse kujunduse järgi lahtisteks ja kinnisteks. Ka ringkiiruse järgi saab liigitada Arvutamisel tehakse lihtsustavaid eeldusi: koormust kannab pidevalt üle üks hambapaar; hammastevaheline jõud jaguneb kontaktjoonel ühtlaselt, hammaste kontakti minek toimub sujuvalt, so. Löögita. Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust. 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus
siirdekõvera raadius f 1 = f 1 m - 0,3m . * Lähteteo profiili kuju sõltub kasutatava keermepinna tüübist. 4.8.2. Silindertigude tüübid Tigude külgpinna kuju järgi jaotatakse teod: joonpindsed (helikoidsed) mittejoonpindsed Joonpindsetel tigudel kujundab keerme kruvipinna sirge, millele ruumis antakse kruvijooneline liikumine. Mittejoonpindsetel töödeldakse teod koonus- või toroidkäiaga, mis annab keermele mittejoonpindse (harilikult nõgusa) külje. Tigurattad lõigatakse erifressi abil või lendteradega. Joonpindsed teod (vt. joon. 9): Archimedese tigu - sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo läbimõõdu e. diametraaltasandisse (joon. 14). Teo telglõige on sirgjoonelise profiiliga hammaslatt, tratta hammaste külgpinnad samas lõikes on evolventsed.
annaabi.ee 
