probleemi. Joachim Clemens Fest, saksa ajaloolane, on tuntud oma teosega, mis kõneleb Saksamaast natside ajastul. Suuremat tähelepanu on aga pälvinud bibliograafia Adolf Hitlerist (1974). Ajaloolane Fest on kirjeldanud Hitleri populaarsust rahva seas järgnevalt: ,,Heeringa konserv sai nimeks Hea Adolf, karastusjook ilmus müügile reklaamlausega Minu Võitlus(Mein Kampf) janu vastu. Hitleri pildid olid lipsudel, taskurätikutel, kruusidel ja millele iganes seda ainult joonistada andis. Sama saatus tabas ka partei ja uue riigi sümboolikat." Belgia kirjanik Marcel Laloire märkis järgnevalt: ,,Hitleri partei sümboolikat on kõikjal, majadel, tänavatel, isegi paljud tooted on märgistatud ja nimetatud kas Hitleri teemaliste nimedega või tema partei värvidega." Juba vähem kui aasta Hitleri võimuletulekust rippusid natside sümboliga (haakristiga) lipud julgelt ja avalikult igal pool. Mille
- Indrek laulis neiu nime, Tigapuu kuulis seda, ärritus ja keelas Indrekul selle ära, Indrek õiendas vastu, et mis keelaja Tigapuu on, olid valmis kaklema minema, aga siis sekkus juttu Ollino, kes laulis, et Tigapuu on armunud - järgmisel päeval küsis Ramilda Indrekult, kas Tigapuu jutt vastab tõele, alguses Indrek eitas asja, kuid siis tunnistas talle et vist midagi sellist ikkagi oli jah, et ta tema nime laulis - Indrek oli tol päeval kuidagi kohmakas, pillaks nuge ja kahvleid, kruusidel tulid kõrvad ära ja taldrikute servadest killud, leiva lõikamise nuga oli nüri - Malmbergile ei meeldinud, et vürst söögilauda hilineb, ütles, et kui keegi veel hilineb siis enam süüa ei saa v.a Paas ja Ollino kellel oli palju tegemist - vürst protestis, et süüa ei saa, hakkas vihahood nõusid puruks loopima, Ramilda ilmudes vürst lõpetas lõhkumise, vürst vabandas ja lahkus - Maurus oli õnnelik, et nõud puruks peksti, sest nüüd sai uued. Vürsti isa maksis need kinni,