ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus. Rännutuhinas on nad võimelised ületama kuni 1,5 m kõrguseid tõkkeid - jugasid ja tamme. Kudemine toimub aga alles siis, kui vesi on muutunud jahedaks (4...6 °C). Tavaliselt leiab see aset oktoobris-novembris. Jõkke jõudnud, valib isane kala välja sobiva paiga võimalikult kruusases ja allikarohkes jõelõigus ning jääb paarilise ootele. Samal ajal kaevab emane meriforell valmis pikliku pesalohu, millesse ta marja koeb. Meriforelli kudemisseltskond koosneb 1 emaskalast ning 1...5 isasest ning partnereid ei vahetata. Kui mari on koetud ja viljastatud, katab emane forell selle kruusaga ning siirdub kaaslaste saatel järgmist lohku valmistama. Marjaterast koorub vastne alles järgmisel kevadel aprillis-mais. Noored meriforellid
Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab. 12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas. Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada. Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali puudumisel. 13.Too näited vee kaitse vajalikkusest. On vaja kindlustada elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta pinnaseveekogusid ja rannikumerd reostumise eest. Vee reostumise tõttu võivad inimesed
annaabi.ee 
