.............................................. 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena vi kuivenemisel ka pllumaana. ..................................................... 2.Vga vahelduva reljeefiga knkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3.Mullad on krge huumuse- ja toitainesisaldusega.Lhtekivimiks on rohkelt teravaservalisi paetkke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisjrgus liivmuldadel
turvastunud leedemullad Lg. Põldude boniteet madal, 6-9 klass. A)Vasknarva- ulatuslikud sooalad ja metsad, gleistunud leetunud,leetunud gleimullad ja turvastunud leedemullad b)Varnja-Võõpsu- Mustvee külad, rohkem asustatud külad. VII Klindieelne valdkond-paekaldast mere poole jääv kitsas tükk, mis tuleb Nõva kohal sügavale mandrisse sisse. 3,5% Eestimaast. Aluspõhjakivim karbonaadivaene, selletõttu ka muldade lähtekivimid karbonaadivaesed, tihti kruusakad, väga raudkivised, kohati võivad mullad oll aka sooldunud. Põllumajanduse osatähtsus väike ja põllud väheproduktiivsed, mullad leetunud ja toitainete vaese. On leetunud ja leedemullad ja nende märjad variandid. Boniteet 8-10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad. Allvaldkonnad a) põhjarannik- kohati ainult mõnisadameetrit lai, puudub põllumajanduslik kasutus, leedemullad ja märjad leedemullad. B) Nõva- ulatub sisemaale, karbonaatne materjal jääb alla, mis on kaetud kruusade või
annaabi.ee 
