Retsirkulatsioonisüsteemis on üldjuhul tarvilik soe vesi desinfitseerida ultraviolettvalgusega. Ultraviolettvalgus (UV) aitab vähendada efektiivselt haigustekitajate hulka. UV võimsus sõltub lambi võimsusest ja vee voolukiirusest läbi lambi. Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt kasutatakse filtris 3-5 kihti. Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 11–13). Munga jäätumist võib ära hoida styroxiga katmise abil. Väiksemates tiikides piisab veetaseme reguleerimiseks äravoolutoru otsa asetatud küljele keeratavast püsttorust
Väljalasketoru tiigipoolne ots peab olema kõrgemal kui kogumisveekogu pind. Väljalasketoru otsas peab olema rest vähkide põgenemise ärahoidmiseks. Vähitiigi ehituse üldskeem on toodud joonisel 14. 3.4.Kasutatava vee töötlemine Restid ja filtrid Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt on filtris 3-5 kihti. Pealmine kiht on peenest liivast, järgmine 1,25 cm killustikust ja alumine 2,5- 5 cm kividest. Liiva-kruusafiltri sobiv paksus on 30-90 cm, kui kihtide paksus on 10-30 cm. Vett võib lubjata paigutades liivakihi peale lubjakivipuru. 21 Ultraviolettkiirgusega töötlemine
annaabi.ee 
