veehäda. Külvamisel ei pidanud mära vastu ta jalad veritsesid ja kõrvad vajusid longu. Veel oli kevadel sõnnikuvedu ning Andres kaevas ka jupi kraavi, mida tahtis teisel aastal jätkata. Nelipühadeks said kõik viljad maha. Siis hakkas heinatöö. Siis leidis Andres, et heinamaad on hukka lastud ja tuleb mättad ning juurikaid kiskuma hakata. Peale heinategu algas kartuli ja viljavõtt. Talvel vedas Andres reega oksi ja hagu ning hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju. 2. Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine. 3. Kevadel hakkas kündmine, sõnnikuvedu, kambrite ehitus, külvamine. Suvel jätkus kambrite ehitamine. Algas heinategu. Sügiseks olid uued kambrid valmis. Toimus kivide koristamine põllult ning Andres istutas viljapuud maha. 4
Aga kõrtsis hakkas Pearu Andrest narrima, et too sõidab tema reega ja Andres andis veel samal õhtus ree naabrile tagasi. Andres plaanis talvel uued kambrid ehitada, aga raha ei jätkunud ja ta lükkas selle edaspidiseks. Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et midagi raiuda, saagida või vedada. Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruupingil, sest majas oli igasuguseist tarbeasjust nappus. Ka sulane nokitses midagi tegi lusikaid, punus heinavõrku ja pastlapaelu. Naispere vuristas vokke kuni poole ööni ja hommikul algas töö jälle kella nelja, viie ajal. Sulane Juss jäi kevadel edasi Andrese tallu tööle. Aga Mai läks ära ja tema asemele tuli uus kaubelda. 7. Oru Pearu jääb alla Vargamäe Krõõda heledale häälele (X ptk.) Kevadel algas ka ühise kraavi kaevamine, mida tegi sauna Madis. Ühel päeval juhtus
annaabi.ee 
