kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu
või suurenemine, isutus või pidev isu, valu rinnus, kõrvetised, külmad käed ja või jalad, unetus või liigne unisus. Emotsionaalsed sümptomid: ärritatus, tujukus, depressioon, püsimatus või ülierutuvus, närveerimine tühiste asjade pärast, impulsiivne käitumine, viha, paanikatunne. Käitumuslikud sümptomid: hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede trummeldamine, küünte närimine, juuste sikutamine või kruttimine, sund-dieet, põrandat mööda sammumine, krooniline pikatoimelisus. 4 Stress võib olla hea ja halb. Üks populaarsemaid stressiteooriaid väidab, et stressi taluvatel inimestel on eluohtlik selline olukord, milles sisaldub kontroll, kohustus ning eesmärgitunnetus. Stressialtid inimesed seevastu tunnetavad end ümbritsevate sündmuste suhtes jõuetuna. Üldiselt
annaabi.ee 
