Kõik see tähendab, et noorukieas tõuseb kujundatavate ajutiste seoste süsteemsuse tase. Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele. Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust
Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad
annaabi.ee 
