«Kui planeering nüüd kehtestatakse, siis muutub kogu konkurss mõttetuks, sest planeeringu ala jääb kvartali keskele.» (Toomsalu 2006, Postimees 20.01). Arhitektuurikonkurss ei pruugi tuua loodetud lahendust, mida oleks võimalik ellu viia ilma suuremate vaidlusteta, kuid see aitab probleemi lahendada. Maakri tänava 28 ja 30 kruntide kokku 0,38 hektari suurusele alale peaks OÜ Lewis Invest Iiri investorite toel ehitama kuni 80 meetri kõrguse hoone. Kuid kruntidest Eraldatakse tükid, kuhu tuleb rajada Tornimäe tänava pikendus ning neljakorruseline äri- ja kortermaja. Praegu on kruntidel neli väiksemast maja, millest jääb püsti vaid Lenderi gümnaasiumi hoovipoolne hoone. Esialgse plaani kohaselt on hoonesse planeeritud umbes 80 korterit. 3 Teiseks poleemikat tekitavaks aspektiks oli see, et Indrek Toome osalusega
1240. aastatel. 1241. aastal on Lihulas tegutsenud juba preester. Keskaegset Elisabethi kirikut mainitakse esimest korda 1298. aastal, mil Ordu selle maha põletab. Keskaegne kirik paiknes praegusest kirikust veidi loode pool ning oli ida- lääne suunaline. 1874. aastaks oli vana kirik aga nii halvas seisukorras, et see lammutati. Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal. Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel. Lihula piiskopilinnus 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric)
annaabi.ee 
