Talude päriseksostmine oli raske. Liivimaal oli ostmise kõrgaeg 1860-80, sellel ajal said Liivimaa talupojad võtta ka pangalaenu. Eestimaal toimus suurem talude päriseksostmine 30-40 aastat hiljem, sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul.
Eestimaal toimus päriseksostmine 40 a hiljem kui Liivimaal, sest rahvas oli vaesem. Juba 1882. a olid päriseks ostetud umbes pooled talud, sajandi lõpuks kolmveerand. Saaremaal aga suuti sajandi lõpuks ära osta ainult 7% taludest. Sageli ei suutnud peremehed oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse
annaabi.ee 
