keskpunktis. Paljusid nooremaid autoreid mõjutanud. Terviklikud värssteos ,,Meeter ja Demeeter" (2004) lüroeepiline tendents tugevneb. Sellega toimub pöördepunkt Krulli loomingus. Selles algatatud suur asi on jätkunud. Raamat ,,Kui kivid olid veel pehmed", mis on järgmine lüroeepiline teos, eepose moodi teos, poeem. Krull tegi sellest eeposest 4 plaati, lugedes metsa all plaatidele luulet sisse. ,,Meetri ja Demeeter" mõjub ootamatult selles situatsioonis. Krullilt võis alati ootamatusi oodata. Seda pööret ei osatud ette ennustada. See kõlab ebaloogiliselt, et keegi kaasaegne luuletaja otsustab kirjutada eepose. Prometeusel on plaanis korraldada suur veeuputus. On aru saada, et Meeter kõneleb (Meeter kõneleb 1.osas ja Demeeter 2.osas tegelased). Antiiki on, aga muid tekstikihistusi rohkem. Väikeste loodusrahvaste pärimuslikku materjali, nt indiaani folkloori (pöörab pilgu pärimuse poole). Esseistika taustal see on otsingute muutus
Eesti tudengitele kättesaadavaimaks allikaks sotsiaalpeda- selles avaldatava sotsiaalpedagoogika- alase artikli autor peab teemat googika ja selle teooria ajaloost on Kuopio Ülikooli professori Juha käsitlema atraktiivselt ja arusaadavalt võimalikult laiale pedagoogi- Hämäläineni Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse [2001, vaata ka kateadlaste ja praktikute ringile. Teisisõnu on välditud suhtlusringi raamatu retsensiooni Edgar Krullilt (Krull 2001)]. Oma raamatus annab piiramine üksnes ühe paradigma - antud juhul sotsiaalpedagoogika Hämäläinen avara, ent suhteliselt üldise ülevaate sotsiaalpedagoogika -esindajatega. Samuti on sotsiaalpedagoogika-alaste artiklite hulk olemusest, arenguloost ja peamistest teooriatest selle kodu-maal - selles ajakirjas heaks indikaatoriks, kuivõrd aktuaalne on sotsiaalpe- Saksamaal
annaabi.ee 
