Võiks lähtuda loogikast, et kuna tegu on vahistamisega, võiks olla piisavalt tõendeid ja süüdistuse esitamine võiks olla juba põhjendatud. Praktikas ka teisi juhtumeid, kus isik nõutakse välja vaid küsitlemiseks ja saadetakse siis tagasi. Sellistes olukordades peaks kasutama vastastikuse õigusabi instrumente (EL liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni (Brüssel, 2000.a) või vajadusel Euroopa Nõukogu konventsioone). Kas kergemate kruitegude puhul võib vahistamismäärust kasutada? UK ja Hollandi kohtud on üle koormatud Poola ratta- ja kanavarguste juhtumite vahistamismäärustest. EL-i fookus õigusalases koostöös on raskel piiriülesel kuritegevusel. Euroopa Komisjon andis lahenduseks välja soft law instrumendi – käsiraamatu Euroopa vahistamismääruse kohta. Soovitusliku käsiraamatu kasutamine ei ole hea lahendus – kui raamotsus ei nõua proportsionaalsustesti, ei tohiks seda „jurude kirjutada“ käsiraamatu abil
Samuti võib õelda, et pärilikkuse mõju on tuvastatud eri maades, mis lubab tulemusi üldistada laiemalt. Muidugi oleks soovitatav sarnaste uuringute läbiviimine ka lääneriikidest väljaspool, võrdlemaks saadud tulemusi varasematega. Vaadeldud uuringutest kolm olid piisavalt suurte valmidega, et eraldi vaadelda varavastaste ja vägivaldset kriminaalse käitumist. Nende tulemustest ilmnes, et oli olemas seos kergete varavastaste kruitegude ja puudus vägivaldsete kuritegude korral. Adopteerimiste uuringute korral põrkutakse väga teravate isikuandmete kaitsmise ja eetliste probleemidega, mille tõttu uusi mastaapseid uuringuid teadaolevalt läbi viidud ei ole. Adopteerimiste uuringuid on mõned kriminoloogid teravalt kritiseerinud, seades kahtluse alla bioloogiliste faktoreid arvestava mõju kuritegevusele. Nimetatud kriitika näib aga olevat
annaabi.ee 
