Parvlaevaühendus on Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. (Wikipedia, 2018) Tegemist on Läänemere idakalda põhjapoolseima jäävaba sadamaga, mis on samuti ka Leedus kõige olulisem ja suurem, ühendades merd, maad ja raudteeliine Ida-Läänega. Mitmeotstarbeline, universaalne süvamere sadam käitleb iga aasta lasti umbes 65 miljonit tonni. Klaipeda sadam on oluliselt populaarsemaks saanud ka turistide seas. Alates aastast 2003 hakkas seal arenema kruiisilaevandus, ehitati kruiisilaevade terminal otse linna südamesse. (Port of Klaipeda, 2018) 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse põhjal on Tallinna Sadam AS, mis omakorda koosneb viiest erinevast sadamast (Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam.
põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse Läänemerre, peamiselt rahvusvahelistesse vetesse. Eutrofeerumist peetakse Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks. See põhjustab merekeskkonnale rannikualadel bioloogilist ja majanduslikku kahju. Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ülekoormus. Eutrofeerumine tekitab mitmeid probleeme, sealhulgas tugevaid ja sagedasi sinivetikate õitsenguid. ,,Rahvusvaheline kruiisilaevandus väidab, et üks nende suurimaid probleeme on sadamate reoveevastuvõtuseadmed. Tõepoolest, paljud sadamad vajavad selles suhtes arendamist ja me tegime ka laevafirmadele ettepaneku koostööks, et neid seadmeid nõuda. Kuid sellegipoolest 12 pole reovee Läänemerre laskmisele mingit õigustust," ütles Dr Anita Mäkinen, WWF Soome mereprogrammi juht
annaabi.ee 
