Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja Jaani mnitama . Hommikul rkas Jaan ahastade ja eelneva htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise pttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta hbi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta lks masendunult koju . sel saabus talle klaline - Anni . Jaan rkis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise neljapeval raha viima , aga Jaani arust pole see ige . Lepiti kokku , et
Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised
kes sisse lksid, kuulati le), kuni proua Bonacieux hiirelksu pti. D`Artagnan lks preilit pstma, sest teda taheti juga ra viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis lks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi). 11.Bonacieux lks Aramise akna juurde(sel) ja vahetas teise naisega taskurtte(Aramise majas sees). D`Artagnan lks koju ja ngi, et Athos oli kinni vetud(kaardivelased pidasid Athost d`Artagnaniks). D`Artagnan lks Mnnikbi krtsi poole, ta ngi proua Bonacieuxi ja Buckinghami hertsogi, kes jalutasid Louvre`isse. 12.Buckingham ja kuninganna Anna knelesid armastusest ja Anna andis Buckinghamile mlestuseks roosipuust laeka, mis oli tegelikult Anna mehe(kuninga) kingitus. 13.Bonacieux kuulati le ja siis toodi Athos(kaardivelaste arvates d`Artagnan) ning mlemad pisteti siiski kongi. Hiljem viidi mlemad vankriga Groix-du- Trahoiri`sse. Kui vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jlle le
annaabi.ee 
