tehnikasportlasi. 1978. aastal tõusis krossivaimustus Eestis veelgi.Valmis uusi radasid ja kasvas võistluste arv.Tehnika-ja Spordiklubi "Voka" aktivistid rajasid Pühajõe äärde krossibaasi,mis kujunes peagi mitmete motovõistluste areeniks. 1980. aastal anti kolmele mootoriorganisatsioonile Eesti teenelise treeneri aunimetuse mootorispordi arendamisel ja noorte kasvtamisel saavutatud edusammude eest. 1983. aastal tõusis Eesti motoföderatsiooni krossikomitee põhiülesandeks esindus võistkonna ettevalmistamine osavõtuks Nõukogude rahvaste 8. spartakiaadist. Neljas kümnend oli Eesti krossisõitjatele edukas.Üleliidulistelt spartaadidelt ja meistrivõistlustelt võideti kokku kuus esikohta,viis teist ja kaheka kolmandat kohta. Motokross Eestis Eestis on motokross kõrgele arenenud, seda kinnitab fakt, et Eestis on üle 40 krossiraja.Võru lähedal asuval Sõmerpalu krossirajal peetakse igal aastal mitmeid rahvusvahelisi võistluseid
Meistritiitel tuli 650-kuubikuliste masinaklassis. Pärast viieteistkümneaastast vaheaega kordasid sakulased V.Vaarderpassi- J.Tuuliku saavutust. 10 1979. aasta oli Nõukogude rahvaste VII suvesprartakiaadil aasta. Finaalvõistlused motokrossis korraldati soolomasinate klassis Harkovis ja külgvankritele Võrus. Ettevalmistuste juhtimine pandi föderatsiooni krossikomitee esimehele. V.Grossile. Korrapärane treening ja võistkonna varustamine uute võistlusratastega andsid häid tulemusi. Seitsmeteistkümne koondise hulgas lõpetasid Eesti krossisõitjad viienda kohaga. Ettepoole platseerusid Vene NFSV, Ukraina, Leningrad ja Läti. Meeldiva üllatuse tegi meie spordiüldsusele Saku Motoklubi kasvandik A.Sikk, kes noortevahelises konkurentsis saavutas 125-kuubikuliste klassis spartakiaadivõitja tiitli. See oli andekale sportlasele hüppelaud suurde sporti
annaabi.ee 
