26.12. 30.12. osalemine treeninglaagris Limbazi Olümpiakeskuses. Treeningud kaks korda päevas. Laagri eesmärk oli tõsta treenituse taset. Üle kuu aja oli jäänud tähtsate võistlusteni ning õige aeg oli nii öelda "tühjendamiseks". Laager algas varahommikuti jooksuga (1,5 km jooksu + võimlemine). Teiseks treeninguks oli tavaliselt tehnika treening, kus pöörati tähelepanu jooksutehnikale, madalstartidele, tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või sportmängudele (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall), mille järel tehti veel jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14
kuna meie ajakirjanikke Antverpenis ei viibinud, siis oli ka mängude kajastamine tagasihoidlik. Lisaks tabas suvel "Eesti Spordilehte" trükitööliste streik. Ainus distants, mis Paavo Nurmil Antverpenis võitmata jäi, oli 5000 meetrit. Seda seletati Nurmit laeval tabanud merehaigusega, mille järelmõju veel tunda andis. PARIIS 1924 Sportlased majutati esmakordselt "olümpiakülla". Maastikujooks kujunes Pariisis nii dramaatiliseks, et tegi lõpu krossijooksule olümpiamängudel. 10 650 meetri pikkusele distantsile asus 38 jooksjat. Termomeeter näitas 36 kraadi, päikese käes koguni 55. Trass oli erakordselt raske, kulgedes mööda kiviseid radu, mida katsid põlvepikkused ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari-
annaabi.ee 
